Meie ikka tublid politseinikud oleme...!?

Äsja näidati AK-s klippi Pakistanist, kus terroristid Sri Lanka kriketimeeskonda veriselt ründasid. Siin on BBC uudis samal teemal.

Aga tragikoomiliseks muutus uudis sel hetkel, kui ekraanile ilmus Pakistani politsei esindaja, kes oli kuulunud kriketimeeskonna bussi eskortinud politseinike hulka. Mees kirjeldas olukorda nii: "Meie pihta avati marutuli. Mina kartsin ja hakkasin palvetama. Siis läks tuli veel marulisemaks..."

No mida. Kui rünnaku puhul su ainuke reaktsioon on kartma hakata ja palvetama hakata, siis miks sa sinna politseisse siis tööle läksid? Selle ilusa halli kampsuni ja pisikeste pagunite pärast?

Oleks Eestil arvestatav kriketimeeskond, tasuks meil sügavalt kaaluda Pakistanis peetavatel turniiridel osalemise lõpetamist. Näete kui kasulik on mitte tippu kuuluda... :)