teisipäev, 29. juuli 2008

Avalik kiri kõnni/jalgrattateedel liikujaile

Lugupeetud!

Mind on viimasel ajal rohkem värskes õhus kohata võinud. Mõnel hommikul Harku metsa kruusastel teedel, kus ma juba väikese poisikesena sipelgaid uurisin või kus me nüüdseks juba ammu "lahkunud" (krt, kuidas ma ei saa aru, miks Eestis suremist suremiseks ei nimetata) naabripoisiga pisut suurematena metsas amelevaid paarikesi luurasime. Mõnel teisel hommikul jällegi Rocca al mare rannaroostiku piiril, kuhu ehitatud teekesest loetud meetrid "maa poole" paiknevad 21. sajandi paneelmajad, mille korterite eest elanikud on hingehinda maksnud - aga aknaid nad lahti hoida ei saa, sest seisva vee ja sinna pidama jäänud lägaga roostik haiseb enam-vähem sama hullult nagu Pääsküla prügimägi omal ajal. Kolmandal hommikul aga Pirita rannapromenaadil, kus vastutuul on mingil hetkel nii tugev, et tundub, nagu sa seisaks - ja vastutulijad tunduvad lendavat, kuni ringi pööratakse ja osad vahetuvad.

Mrs. Vihmaline aga käib ja katsub mu kõhtu tekkinud lohukesi ja tagumikku ning kiidab pruuniks põlenud palet ja käsivarsi. Et see mõnituhat krooni polnud üldse paha investeering, kui sellist intressi saab.

Vaadake, olen lõpuks ostnud ning avastanud enda jaoks jalgratta. See on otsus, millega kaasneb ka nende ühendatud kõnni- ja jalgrattateede avastamine, mida Tallinnas siiski mingil määral on.

Seoses sellega pöördun nendel teedel liikujate poole mõnede palvetega:

1. Valige selgelt see teeäär, kus te liigute - ning oleks kena, kui see oleks parem. Sel juhul ei pea selja tagant tulev rattur mõistatama, kummalt poolt teist mööduda, ilma, et ta riivaks teid või mõnda vastutulijat.
2. Kui te ilmtingimata peate liikuma keset teed, olge head ja püsige valitud trajektooril. Sel juhul ei pea rattur mõistatama, mis suunas te järgmisel hetkel suvalise uitsammu teete (tavaliselt selja taha vaatamata).
3. Kui te liigute mitmekesi, äkki suudate vältida üle kogu tee venitatud ahelikus liikumist...?
4. Ükskõik mitmekesi, mida tehes või mis suunas te liigute, ehk teete seda siiski teadvustades endale kogu aeg, et selja tagant võib tulla keegi, kes liigub kiiremini kui teie ning võib olla huvitatud möödapääsemisest.
5. Seda eriti juhul, kui asfaltile on valge värviga jäädvustatud jalakäijate JA jalgaratturi kujutised. Selle tähendus nimelt on, et nende kahe liikumisviisi esindajad peavad seda teed jagama. Soovitavalt sõbralikult, loomulikku intelligentsi ning mõistvust üles näidates.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tere tulemast jalgratturite sekka!

Olles sõitnud linnas jalgrattaga mitmeid aastaid lisaksin soovitused jalgratturile.

Vali sobiv sõidukiirus. Jalakäijaid täis ratta- ja kõnniteel ei saa samaaegselt kiiresti ja ohutult sõita. Kui võimalik, vali hoopis muu tee, kus jalakäijaid ei liigu.

Jalakäijast möödu kaugelt, lähedalt möödudes võta kiirus maha. Põhjus - ohutus.

Kui näed, et jalakäijaist on raske või võimatu mööduda, anna kaugelt kella. Anna juba paarikümne meetri pealt kella - siis on jalakäijail aega rahulikult reageerida. Sõitsin kunagi nagiseva ja koliseva rattaga - see oli linnasõiduks ideaalne. Jalakäijad kuulsid kaugelt, et keegi tuleb, ning andsid heatahtlikult teed.

Arvan, et jalgratturil ei ole mõtet jalakäija suhtes õigusi taga ajada, vaid püüda rahumeelselt koos seda vähest teed kasutada. Treenimiseks tuleks valida vähese liiklusega sõidutee või ilma jalakäijateta kõnnitee.

Anonüümne ütles ...

kuidas on lugu (oh kui napakas sõna)
kepikõndijatega?
mina siinmaal jalgratturina kardan neid keplevaid inimesi kõige rohkem, sest neile võiks panna külge sildi: Huomio, leveä kuljetus!
2/3 neist on motoorseid häired, kus kepid liiguvad kuhu juhtub.